ITSPEA BLOG 2021 (IADB)

    Käesoleva nädala teemaks on IT juhtimine ja riskihaldus ning ülesandeks on  kirjeldada ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi (juht, suhtleja, treener...). Kui ma mõtlen väga tuntud IT-juhi peale, siis kõige esimesena meenub mulle Apple CEO ( chief executive officer ) ehk tegevjuht Tim Cook . Temast sai Apple tegevjuht 2011. aastal kui Steve Jobs astus juhtivalt kohalt tagasi.       Juhtimisel kasutab Tim Cook demokraatlikku juhtimisstiili. Demokraatlikku juhtimisstiili iseloomustab see, et ettevõtte juht huvitub inimeste arvamusest - st juhil on olemas siiras huvi selle vastu, mida inimesed asjast päriselt arvavad. Sellisel viisil inimesed (kaastöötajad) tunnevad seda, et ka nende arvamusest sõltub midagi ning ühtlasi on nendel võimalik osaleda ka otsustamisel.      Leidsin BBC lehelt video, mis pärineb 2017. aastast, kus Tim Cook andis juhtimisalaseid n...

Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Kirjuta sellest ajaveebiartiklis.      Kaheksanda nädala ülesande püstitust lugedes tekkis tahtmine seda veidike kohendada. Ma ei eristaks "proffi" "käsitöölisest" üheainsa omaduse põhjal. Kui me räägime professionaalist, siis neid omadusi, mis eristavad teda "käsitöölisest", on mitmeid (kui mitte väga palju!).     Ma arvan, et oma eriala professionaalil on väga laiapõhine haridus. Inimene ei piirdu ainult enda valdkonna süvateadmiste omandamisega, vaid püüab hoida oma silmaringi võimalikult avarana. Lisateadmised teistest valdkondadest tulevad hilisemas elus ja karjääris pigem kasuks. Teisest küljest "käsitöölisel" ei pruugi nii põhjalik ettevalmistus olla ning kogu õppeprotsess on olnud iseseisev, kus on omandatud vaid endale vajalikud võtted ja teadmised. Selleks, et olla edukas, peab oskama enda mugavustsoonist väljuda ning aegajalt teha/õppida...

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide. Copyleft'i kasutades on võimalik muuta programm tasuta kättesaadavaks - seda küll vabaduse mõttes, mitte pakkuda seda nullhinnaga. Lisaks nõuab see ka seda, et kõik programmi täiendused ja modifikatsioonid oleksid samuti tasuta kättesaadavad.  FSF ( Free Software Foundation ) eristab copyleft 'e järgneval viisil: väga tugev copyleft litsents (AGPL): Väga tugeva copyleft litsentsi (nt GPL) alusel programmi levitamisel, mis sisaldab teiste kirjutatud GPL-koodi, peab kogu programmi GPL -is kättesaadavaks tegema. See hõlmab kõiki lingitud teeke või muid programmi komponente. Sellesse kategooriasse kuuluvad litsentsid on näiteks GPL v2 ja GPL v3, samuti Affero GPL litsents (AGPL). tugev copyleft (GNU GPL, The Sleepycat):  Kui kasutada oma programmis tugeva copylef t'iga litsentsi alusel koodi, siis peab üldiselt ...

Kuuenda nädala ülesanne:      Loe läbi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust  The Case for Copyright Reform  ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis. Kuna raamat on kirjutatud juba mõne aja eest, siis too ka välja, mis on selle ilmumise järel selles vallas kõige enam muutunud. 1. Moral Rights Unchanged      Selle punktiga ma olen täielikult nõus ning ma leian, et seda ei tohiks muuta ka tulevikus. Teose (muusika, film, kunst, maal jne) loojale peab igal juhul jääma moraalne õigus nimetada end autoriks. Tänapäevases maailmas peaks see olema koguni illegaalne, sest Google abil (kui ka teiste infotehnoloogiliste vahendite abil) on inimestel piiramatu ligipääs uuele infole ning osa inimesi kasutab seda ka pahatahtlikult ära. Eriti paistavad silma olukorrad, kus suuremate firmade kunstnikud kasutavad väiksemate firmade või üksikindiviidide loomi...

Viiendal nädalal on rohkem juttu võrgusuhtluse eripäradest. Ülesandeks on valida üks Virginia Shea kümnest käsust ja panna kirja mõni hea näide omaenda kogemusest.      Kõige enam kõnetab mind esimene käsk ehk " Ole inimene" ( Remember the human ). Mida aeg edasi, seda enam mulle tundub, et inimesed unustavad inimeseks olemise - seda nii reaalses kui ka virtuaalses elus. Käesoleva aine raames keskenduksin just viimasele ehk virtuaalsuse aspektile.       Üldiselt ma satun virtuaalkeskkonnas (peamiselt Facebook, Instagram, TikTok) postituste all olevaid kommentaare väga harva lugema, aga kui ma seda teen, siis üsna kiiresti läheb meel kurvaks. Eelkõige pean silmas postitusi, mis on meelitanud kohale väga suure ja mitmekesise seltskonna.       Päris sageli postitavad inimesed enda nime alt ebaviisakaid ja -tsensuurse sisuga kommentaare. Nad ei analüüsi üldse seda, et keegi inimene, kellele need kommentaarid on suunatud, loeb ju need lõ...

Neljanda nädala teemaks on info- ja võrguühiskond. Kokku on vaja lahendada kaks ülesannet, millest esimene eeldab Eesti infoühiskonna arengukava 2020 läbi töötamist ja selle põhjal kirjeldada ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Teise ülesande jaoks on vaja lugeda läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome parlamendile ja kirjutada sellele arvustus.      Eesti infoühiskonna arengukava pärineb 2012-2013. aastast ning 2. peatükis kirjeldatud infoühiskonna visiooni oli väga huvitav lugeda. Minu arvates on kõige enam realiseerunud visioonipunkt, mida kirjeldati järgmiselt (lk 15):   "Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e- teenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses."  ...

          Kolmanda nädala teemaks on analüüsida uue meedia mõju traditsioonilisele , tuues eraldi välja kõige positiivsema ja kõige negatiivsema mõjuteguri (mis on mõjunud tavameediale kõige paremini ja mis kõige halvemini). See teema on väga põnev, huvipakkuv ja mingil määral ka intrigeeriv. Sellest tulenevalt püüan mõtestada lahti enda arvamust antud küsimuses ning kirjeldada seda kahest erinevast vaatepunktist.            Praeguseks ma ei tea enam mitte ühtegi traditsioonilist meediat, mis ei kasutaks suuremal või vähesel määral uue meedia võimalusi. Kui võttagi näiteks Postimees, siis lisaks paberkujul ilmumisele on seda võimalik lugeda ka veebi teel. Lisaks on Postimehel olemas ka Facebooki (ca 159 tuhat jälgijat, Instagrami (ca 11,3 tuhat jälgijat) ja Twitteri konto (6481 jälgijat), mis ilmestab väga selgelt seda, et pealtnäha traditsiooniline meedia kasutab ka uue meedia võimalusi. Järgnevalt kirjutan lähemalt selle...