Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Kirjuta sellest ajaveebiartiklis.
Kaheksanda nädala ülesande püstitust lugedes tekkis tahtmine seda veidike kohendada. Ma ei eristaks "proffi" "käsitöölisest" üheainsa omaduse põhjal. Kui me räägime professionaalist, siis neid omadusi, mis eristavad teda "käsitöölisest", on mitmeid (kui mitte väga palju!).
Ma arvan, et oma eriala professionaalil on väga laiapõhine haridus. Inimene ei piirdu ainult enda valdkonna süvateadmiste omandamisega, vaid püüab hoida oma silmaringi võimalikult avarana. Lisateadmised teistest valdkondadest tulevad hilisemas elus ja karjääris pigem kasuks. Teisest küljest "käsitöölisel" ei pruugi nii põhjalik ettevalmistus olla ning kogu õppeprotsess on olnud iseseisev, kus on omandatud vaid endale vajalikud võtted ja teadmised. Selleks, et olla edukas, peab oskama enda mugavustsoonist väljuda ning aegajalt teha/õppida asju, mis ei ole alati just kõige meeldivamad. "Käsitöölistega" olen täheldanud seda, et pärast kindlate võtete/oskuste omandamist kiputakse "kukkuma" mugavustsooni. Tõelist "proffi" iseloomustab soov ennast pidevalt arendada.
Tõelist professionaali iseloomustab väga hea suhtlemisoskus. Sõltuvalt valdkonnast peab professionaal suhtlema regulaarselt enda kolleegidega, juhatuse liikmetega, äripartneritega, klientidega jne. Ma leian, et hea suhtlemisoskus on tänapäeval väga oluline. Teatud olukordades võib see olla isegi olulisem kui mingi kindel spetsiifiline oskus. Eriti oluline on see tiimides. Kui keegi tiimiliikmetest on negatiivne ja/või "toksiline", siis paraku kahjustab see kogu meeskonna töö kvaliteeti ning seda tuleks pigem vältida. Neid näiteid on kindlasti palju, kuid teise näitena tooksin hea suhtlemisoskuse vajalikkuse välja ka kliendiga/klientidega suhtlemisel.
Jagades enda kogemust ma julgen väita seda, et ülikoolis õppimine on suhtlemisoskuse arendamise seisukohast kõige arendavam. Kursusekaaslastega kohtumine, ülikoolipeod, ühised õppimised, ettekande esitamine kursusekaaslastele, õppejõuga diskuteerimine, lõputöö kaitsmine jne - sarnased olukorrad arendavad suhtlemisoskust väga palju! Ma ei usu, et mõni iseõppinud "käsitööline" miskit sellist kogeb. Kontakt inimestega on kindlasti olemas, kuid mitte nii suurel määral. Lõppkokkuvõttes on kõik inimese enda teha!
Omadusi, mis eristavad "proffi" "käsitöölisest" on kindlasti veel, kuid minu hinnangul on peamised omadused järgmised: lai silmaring; laiapõhised teadmised enda valdkonnast ja täiendavad teadmised teistest valdkondadest; väga hea suhtlemisoskus; oskus juhtida inimesi; vaatamata oma positsioonile jääda inimeseks ning sealjuures märgata ka teisi inimesi.
Kommentaarid
Postita kommentaar