E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber
Kuuenda nädala ülesanne:
Loe läbi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis. Kuna raamat on kirjutatud juba mõne aja eest, siis too ka välja, mis on selle ilmumise järel selles vallas kõige enam muutunud.
1. Moral Rights Unchanged
Selle punktiga ma olen täielikult nõus ning ma leian, et seda ei tohiks muuta ka tulevikus. Teose (muusika, film, kunst, maal jne) loojale peab igal juhul jääma moraalne õigus nimetada end autoriks. Tänapäevases maailmas peaks see olema koguni illegaalne, sest Google abil (kui ka teiste infotehnoloogiliste vahendite abil) on inimestel piiramatu ligipääs uuele infole ning osa inimesi kasutab seda ka pahatahtlikult ära. Eriti paistavad silma olukorrad, kus suuremate firmade kunstnikud kasutavad väiksemate firmade või üksikindiviidide loomingut enda kasuks ära - nimetades end samal ajal selle autoriks.
Seoses sellega tuleb meelde 2018. aasta juhtum, kus Kuldmunal pronksauhinnaga pärjatud töö osutus plagiaadiks. Loovagentuur Division sattus suurde skandaali, sest kasutas RÕÕM toidulisandite karbikujunduses välismaise autori Malika Favre töid (kokku kaks tööd). Õige autori palvel tööd eemaldati Kuldmuna leheküljelt. Teada on, et Malika Favre võttis ettevõttega ühendust, kuid lõplik lahendus on teadmata.
2. Free Non-Commercial Sharing
Jäin selle punkti peale pikemalt mõtlema ning ausalt öeldes on väga keeruline seisukohta kujundada. Tavatarbijana ma nõustuksin sellega, et loomingu jagamine mitte-kommertslikul eesmärgil võiks olla täiesti okei ja aktsepteeritav. Lisaks sellele aitab selline tegevus kaasa artisti loomingu levitamisele. Tänu sellele on artistil võimalik jõuda veelgi suurema inimhulgani ja olla märgatud.
Ma ei ole küll loomeinimene, aga kui ma peaksin ise selles rollis olemas, siis ma arvan, et ma ei oleks selle tegevuse vastu, kui minu loomingut levitatakse mitte-kommertslikel eesmärkidel. Teisest küljest oleks väga keeruline tagada seda, et inimesed kasutavad minu loomingut headel eesmärkidel.
3. 20 Years Of Commercial Monopoly
See on küll minu isiklik arvamus, kuid siinkohal ma autoritega pigem ei nõustu. Miks nende jaoks on absurdne autoriõiguse kehtivus 70 aastat pärast tema surma. Minu silmis see võimaldab kaitsta konkreetse isiku teose autorsust, autori nime ning autori au ja väärikust. Väga edukad autorid müüvad hästi ka pärast enda surma ning nende loomingu kasutamine enda rahakoti täitmiseks on minu silmis ebaeetiline. Mitte-kommertslikul eesmärgil loomingu levitamine oleks minu arvates normaalne.
4. Registration After 5 Years
Autorite poolt väga tabavalt ja hästi kirja pandud punkt. Ma olen nõus sellega, et autoriõigus peab olema tagatud automaatselt koos teose või loomingu avaldamisega. Esialgu püsiks see õigus viis aastat ning kui autor soovib, siis ta saab seda vajadusel pikendada. Kuid see punkt tõstatab küsime: mis siis saab, kui autoriga peaks juhtuma õnnetus, mis lõpeb surmaga. Kas sellisel kujul autoriõigus püsiks vaid viis aastat või tuleks rakendada eelmist punkti, kus autoriõigus püsiks 70 aastat pärast autori surma? Kuidas peaks sellises olukorras käituma? Milline oleks kõige õiglasem lahendus?
5. Free Sampling
Kuna ma ei ole loomeinimene, siis mul on väga keeruline öelda seda, et kuidas ma suhtuksin sellesse, kui keegi teine või kolmas isik kasutaks minu loomingut nt remix'de, paroodiate tootmisel. Ühest küljest see oleks tore ja äge, aga teisest küljest teise autori loomingu ümber tegemine sellisel viisil, et sa saakisd seda nimetada enda loominguks on veidi kahtlane.
Ma arvan, et autorite poolt sõnastatud punkt on liiga üldsõnaline ega lahenda olukorda tervikuna. Olukord on keeruline, kuid autorite väärikust ja õigust tuleb kaitsta, sest kuidagi peavad sissetulekut ka nemad teenima.
6. A Ban on DRM
Nõustun täielikult. DRM on süsteem, mis on loodud tarkvara-, filmi- ja muusikatootajate majanduslike huvide kaitseks. Tarbijal ei oleks probleemi maksta õiglast tasu loomingu eest, kuid suurem probleem tekib siis, kui tarbijalt üritatakse maksimaalselt raha välja pressida. Igal ostjal peaks olema õigus teha oma ostuga mida iganes ta tahab.
Kasutatud allikad:
2. http://www.autor.ee/seadused-ja-konventsioonid/
3. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005
4. https://www.delfi.ee/artikkel/15141022/drm-ja-teie-oigused
Kommentaarid
Postita kommentaar