E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond
Neljanda nädala teemaks on info- ja võrguühiskond. Kokku on vaja lahendada kaks ülesannet, millest esimene eeldab Eesti infoühiskonna arengukava 2020 läbi töötamist ja selle põhjal kirjeldada ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Teise ülesande jaoks on vaja lugeda läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome parlamendile ja kirjutada sellele arvustus.
Eesti infoühiskonna arengukava pärineb 2012-2013. aastast ning 2. peatükis kirjeldatud infoühiskonna visiooni oli väga huvitav lugeda. Minu arvates on kõige enam realiseerunud visioonipunkt, mida kirjeldati järgmiselt (lk 15):
"Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e- teenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses."
E-residentsuse programm loodi 2014. aastal, millel on e-residente juba 73 915. E-residente elab maailma 174 riigis ning kokku on nad loonud üle 16 500 ettevõtte. E-residentsuse puhul on tegemist isikustaatusega, mis võimaldab teiste riikide kodanikel Eestis turvaliselt avalike ja erasektori e-teenuseid kasutada.
Teisest küljest kaasnevad e-residentsuse programmiga rahapesuriskid, millest kirjutatakse lähemalt 2019. aastal kaitstud magistritöös. Magistritöö autor toob oma uurimuses välja, et e-residentsuse programmiga kaasnevad riskid on seotud asjakohase ja usaldusväärse informatsiooni piiratud kättesaadavusega. Lisaks sellele puudub e-residendil otsene seos Eestiga, mistõttu on väga keeruline inimese tausta uurida. Viimasena võib välja tuua asjaolu, et e-residentsuse programmil puudub regulatiivne raamistik ning et e-residentide teenindamisega seotud täiendavad hoolsusmeetmed on kulukad ja keerukad.
Arengukavale toetudes on minu hinnangul vähem realiseerunud järgnev visioonipunkt:
"IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKT- sektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – tehakse tasuvamat tööd. Kokku on sellistel töökohtadel eri sektorites vähemalt 50 000 spetsialisti."
Käesoleva aasta augusti lõpus avaldatud Äripäeva artiklis tuuakse välja, et hetkel töötab ITK valdkonnas ligikaudu 41 000 inimest (6,5%). See arv viitab kindlalt sellele, et Eesti infoühiskonna arengukava visioon ei täitunud. Teisest küljest on viimase seitse aasta jooksul IKT töötajate arv Eestis kahekordistunud. Kui me võrdleme Eestit naaberriikidega, siis ITK-spetsialistide tööhõive osakaal on Soomes 7,6%, Rootsis 7.5%, Lätis 3,7% ja Leedus 3,3%.
ITK sektoris on hetkel nõudlus suurem kui pakkumine ning statistikaameti andmetel kasvas IT-sektori vabade ametikohtades arv käesoleva aasta teises kvartalis kaks korda ning tööjõunappust iseloomustav vabade ametikohtade määr on kõrgeim just info ja side tegevusalal. 2020. aastaks seatud eesmärgist on puudu hetkel ligikaudu 9000 spetsialisti. Ei kujuta ette, kuidas või milliste meetoditega kavatsetakse seda puudujääki kompenseerida, kuid vaatamata sellele on spetsialistide koguarv pigem tõusuteel, mis on vägagi positiivne.
Arvustus Pekka Himaneni 2004. aasta raportile Soome Parlamendile.
Käesolevas dokumendis vaadeldakse infoühiskonna ülemaailmse arengu väljakutseid ja pakutakse välja erinevaid alternatiive nende probleemide lahendamiseks. Peamiselt artutletakse Soome infoühiskonna arengu tuleviku väljavaateid. Autorid loodavad, et aruannet on võimalik edukalt kasutada aruteludes, mis puudutavad tulevase jätkusuutliku infoühiskonna loomist ka väljaspool Soomet. Dokument valmis aastal 2004 ning selle üle arutleti samal aastal IIAS'i 26. rahvusvahelisel kongressil Lõuna Koreas. Järgnevalt arutleme selle üle, mis tulevikunägemustest on läinud täppi ( + ) ja mis mitte ( - ):
( + ) Populatsiooni vananemine Euroopas ja suurenenud surve heaoluriigile (welfare state) - Selle punktiga ei ole mööda pandud, vaid see on tõepoolest nii. Arenenud Euroopa riikides (sh Eestis) rahvastik vananeb ning sündimus on madal. Tekkinud olukord seab heaoluriigi olemuse tugeva surve alla.
( + ) Ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem - rikkad on saanud veelgi rikkamaks ning vaesed on jäänud vaesemaks. Maailmas on rikkus jagunenud väga ebavõrdselt. Koroonapandeemia on sellele omakorda hoogu juurdeandnud. Lähemalt on võimalik varade ebavõrdsest jagunemisest lugeda siit:
https://www.theguardian.com/business/2019/jan/21/world-26-richest-people-own-as-much-as-poorest-50-per-cent-oxfam-report
( - ) Kultuuritööstuse tõus. Selle punktiga ma pigem ei nõustuks. Kui me vaatleme inimeste meedia (muusika, film, TV, jms) tarbimist, siis selles valdkonnas domineerivad enamasti USA tööstused. Kui mõelda kasvõi suuremate suhtlusplatformide peale (nt Facebook, Instagram, Snapchat, Whatsapp), siis kõik nad pärinevad samuti Ühendriikidest. Muusika- ja filmitööstusega on sarnane seis - kogu meelelahutus tuleb Euroopasse USA'st. Räägin siinkohal pigem enda kogemusest, sest Eesti kultuuri (peamiselt muusika ja film) ma tarbin üldiselt väga harva.
( + ) Regionaalne kontsentratsioon ehk üle 50% populatsioonist elab juba linnades. See punk läks täppi, sest praeguseks elab hinnanguliselt 55% maailma elanikkonnast linnades.
( + ) Infoühiskonnas muutuvad vaimse tervise ja aktiivse elustiili säilitamise teemad üha aktuaalsemaks. Probleemid vaimse tervisega on üks peamisi põhjusi, miks inimesed lähevad varakult pensionile. Püsiv stress väljendub sageli uneprobleemidega. Stressil on omakorda seos teiste terviseprobleemidega (nt südame- ja maohaigused). Uuringute käigus on leitud, et füüsilisel aktiivsusel on positiivne/tervendav mõju stressiga (sh ärevusega ja depressiooniga) toimetulemisel, mistõttu on seda hakatud ka laialdaselt propageerima.
( + ) Aktiivselt elustiili edendamine ei ole seotud vaid vaimse tervisega. Heaoluühiskonna teiseks suureks probleemiks on ühtlasi ka rahvastiku ülekaalulisus, mis kujuneb tõsiseks probleemiks tervishoiusüsteemile. Eestiski on ülekaalulisi lapsi ja täiskasvanuid väga palju.
Kommentaarid
Postita kommentaar