ITSPEA BLOG 2021 (IADB)

Käesoleva nädala teemaks on andmeturve ning ülesandeks on valida üks suurematest IT turvariskidest ning seejärel analüüsida seda ajaveebiartiklis - mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta?     Minu arvates on pahavara väga suur ja tõsine turvarisk ning seejuures on tõsisemalt ohustatud tavakasutajate kontingent. Kuna pahavara on väga suur ja lai mõiste, siis tuleks seda veidi kitsendada. Eestis, kui ka mujal maailmas, on väga laialt levinud pahavara liik, kus kliendile saadetakse kiri ning seejärel laeb viimane pahaaimamatult kogu e-kirja sisu endale arvutisse. Samuti on üpris palju levinud võte, kus pangalt või mõnelt riigiasutuselt tuleb mingi teade, kus palutakse e-kirja sees oleva lingi kaudu sisse logida. Sedasi on võimalik tekitada inimestele väga palju kahju ning sarnaseid võtteid rakendades on inimestelt petetud välja suurel hulgal raha. Peaaegu iga kuu saame ajalehest lugeda seda, kuidas kelleltki

    Käesoleva nädala teema andis väga palju mõtteainet. Uudseid tugilahendusi tuleb aina juurde. Minu arvates pakuvad väga mitmekesiseid ja innovaatilisi lahendusi nutikõlarid ehk " smart speakers ". Tavainimese jaoks ei pruugi nutikõlari tehnoloogia võib olla nii oluline olla, kuid puudega (nt liikumis- ja nägemispuudega) inimese jaoks võib see olla asendamatu abivahend.     Nutikõlari funktsioone on võimalik kasutada erinevate häälkäsklustega. Kui inimestele rääkida nutikõlaritest (nt Amazon'i Alexa), siis sageli esimese asjana seostatakse selle võimalust miskit internetist otsida, panna muusika käima, vahetada muusikat jms. Tegelikkuses pakub nutikõlar lisaks eelnevalt mainitud tegevustele veel palju muidki abistavaid tegevusi, millega liikumis- või nägemispuudega inimene ei pruugiks iseseisvalt päris toime tulla.      Olles ühenduses internetiga täidab nutikõlar suurepäraselt personaalse assistendi rolli. Tänu sellele on võimalik olla kursis uudistega, ilmaennustusteg

Käesoleva nädala sissekandes toon välja mõned näited kasutatavusest veebis, kus üks näide on positiivne ja teine on negatiivne. Näidete kasutatavuse analüüsimisel kasutan Jakob Nielseni kasutatavuse komponente. Jakob Nielsen'i sõnastas viis peamist komponenti, milleks on: õpitavus , tõhusus , meeldejäävus , vead , rahulolu .      Mõeldes negatiivsete näidete peale tuleb mul esimesena silme ette Facebook . Mõned inimesed võib-olla kindlasti ei nõustu minuga, kuid minu arvates on Facebook'i veebiversioon kohutav. Nutitelefonis on Facebooki rakendust palju mugavam kasutada, kuid sealgi on omad negatiivsed küljed, aga sellele hetkel pikemalt ei peatu.  Õpitavus - Peamised funktsioonid, milleks on inimeste otsimine, inimesi sõbralisti lisamine ja seejärel nendega kirjutamine, on kiiresti õpitavad. Kuna inimeste privaatsus ja selle kaitsmine on muutumas aina aktuaalsemaks (Facebook sellega just kõige paremini silma ei paista), siis minu hinnangul on Facebookis enda privaatsusseadet

Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Tarkvara arendusmudel: Scrum Ettevõte: Google LLC Projekt: Gmail Gmail'i projekt oli algatatud Google arendaja poolt, kes soovis arendada veebipõhist e-posti. Selle arendamiseks rakendati vertical slicing'ut. Tegemist on meetodiga, mida kasutatakse Scrum terminoloogias. Mõiste "vertical slice" viitab ristlõikele läbi kihtide, mis moodustavad tarkvara koodibaasi struktuuri. Programmi üldiste eesmärkide saavutamiseks luuakse mitu Scrum-meeskonda.  Scrum-meeskonnad töötavad ülesannete täitmisel iseseisvalt. Kui eesmärgid on saavutatud, siis pannakse valminud osad üksteisega kokku.  Meeskond, mis töötab rohkem integratsiooni pool (sh kogu süsteemitasemel arengustööga) kannab hoolt selle eest, et kõik valminud osad saaksid hästi integreeritud. Lisaks sellele peetakse ka üleüldist tarkvara arhitektuurilist järelevalvet, et kõik toimiks ning et hiljem läheks kõik omavahel kokku

Kümnenda nädala teemaks on võrkude rikkus ning ülesandeks on kirjutada arvustus Eric S. Raymondi poolt loodud dokumendile: " How To Become A Hacker ". Dokument (" How To Become A Hacker ") on loodud Eric S. Raymondi poolt ning eesti keelde on selle tõlkinud Kaido Kikkas. Käesolev dokument vastab versioonile 1.52 ning viimati muudeti seda 01.01.2021.       Sissejuhatavas osas kirjutab autor lahti, mis ajendas teda dokumenti looma ning milleks omakorda on see mõeldud. Märkimisväärne on see, et konkreetset dokumenti on nüüdseks tõlgitud 24. keelde, kuid tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et need võviad olla eri määral aegunud. Dokumenti kaunistav diagramm tekitas minus küsimusi, kuid sissejuhatuses selgitab autor selgelt lahti selle olemuse ja kuidas omakorda on see seotud häkkeritega.     Autori poolt püstitatud küsimus "Kes või mis on häkker?" ja sellele järgnev tekst oli minu jaoks silmiavardav, sest varasemalt ma ei oskanud teha vahet "häkkeril&quo

    Käesoleva nädala teemaks on IT juhtimine ja riskihaldus ning ülesandeks on  kirjeldada ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi (juht, suhtleja, treener...). Kui ma mõtlen väga tuntud IT-juhi peale, siis kõige esimesena meenub mulle Apple CEO ( chief executive officer ) ehk tegevjuht Tim Cook . Temast sai Apple tegevjuht 2011. aastal kui Steve Jobs astus juhtivalt kohalt tagasi.       Juhtimisel kasutab Tim Cook demokraatlikku juhtimisstiili. Demokraatlikku juhtimisstiili iseloomustab see, et ettevõtte juht huvitub inimeste arvamusest - st juhil on olemas siiras huvi selle vastu, mida inimesed asjast päriselt arvavad. Sellisel viisil inimesed (kaastöötajad) tunnevad seda, et ka nende arvamusest sõltub midagi ning ühtlasi on nendel võimalik osaleda ka otsustamisel.      Leidsin BBC lehelt video, mis pärineb 2017. aastast, kus Tim Cook andis juhtimisalaseid nõuandeid. Tema sõnul on juhtimine ( leadership ) oskus