E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

        Kolmanda nädala teemaks on analüüsida uue meedia mõju traditsioonilisele, tuues eraldi välja kõige positiivsema ja kõige negatiivsema mõjuteguri (mis on mõjunud tavameediale kõige paremini ja mis kõige halvemini). See teema on väga põnev, huvipakkuv ja mingil määral ka intrigeeriv. Sellest tulenevalt püüan mõtestada lahti enda arvamust antud küsimuses ning kirjeldada seda kahest erinevast vaatepunktist. 

        Praeguseks ma ei tea enam mitte ühtegi traditsioonilist meediat, mis ei kasutaks suuremal või vähesel määral uue meedia võimalusi. Kui võttagi näiteks Postimees, siis lisaks paberkujul ilmumisele on seda võimalik lugeda ka veebi teel. Lisaks on Postimehel olemas ka Facebooki (ca 159 tuhat jälgijat, Instagrami (ca 11,3 tuhat jälgijat) ja Twitteri konto (6481 jälgijat), mis ilmestab väga selgelt seda, et pealtnäha traditsiooniline meedia kasutab ka uue meedia võimalusi. Järgnevalt kirjutan lähemalt sellest, kuidas uus meedia on minu arvates mõjunud tavameediale kõige paremini (+) ja halvemini (-) (kirjeldan üleüldiselt ega viita konkreetsetele traditsioonilistele meediakanalitele):

+ Uudiste või teadete avaldamisel on võimalik jälgida inimeste reaktsioone (nt Facebookis laikimisel kasutatavad erinevad emotikonid - like, angry, care, love etc). Lugedes postituse alla jäetud kommentaare on võimalik end viia kurssi inimeste arvamusega ning vajadusel/võimalusel ka nendele vastata. Inimestel on võimalik enda sõnaõigust uue meedia tingimustes mugavalt kasutada. Lisaks tekib ka võimalus näha postituse või uudise üleüldist engagement'i ehk jälgijate interaktsiooni toodetud sisuga (nt laikide ja jagamiste arv, videote puhul ka vaatamiste arv, kui paljude inimesteni su postitus jõudis, kuid paljud salvestasid su uudise/postituse jne). Selle põhjal tekib korralik statisika ning kui traditsioonilise meedia meeskonnas on olemas andeks ja tark sotsiaalmeedia analüütik, siis kogutud infot on võimalik väga hästi enda kasuks tööle panne, kasutades selleks nt Instagram'i ja/või Facebooki reklaami teenuseid (ad tools). 

    Sotsiaalmeedias kasutatavad reklaami teenused võimaldavad jõuda suurema auditooriumini. Lisaks on võimalik tänu sellele saada ka teatav "eelis" teiste postituste suhtes - äpi/veebi avamisel ilmub uudis või postitus kõige esimenesena (või esimeste seas). 

- Mõeldes negatiivsetele külgedele, siis torkab esimesena silma asjaolu, et tänu uue meedia võimalustele on traditsioonilistest meediakanalitest saamas vahendid, mis aitavad kaasa ühiskonna lõhenemisele ja polariseerumisele. Statistika parendamiseks ja "klikkide" kogumiseks luuakse võimalikult intrigeerivaid pealkirju, et meelitada inimesi uudiste või postitusete peale klikkamiseks. Särtsu lisab sellele juurde asjaolu, et kui tarbija uudise/postituse avab, siis sageli on selle sisu maksustatud ning lugeja piirdub vaid pealkirjaga ja uudise/postituse esimese lõiguga (kui sedagi...). Katkendliku info põhjal kujuneb inimestel asjast vale arusaam ja sedasi hakkab see kulutulena levima.

    Näidete toomiseks ei pea üldse kaugele vaatama, räägime kasvõi koroonast ja sellega seonduvast. Meediaväljaanded lubasid kohe pandeemia alguses, et kõik uudised, mis on koroonaga seotud, jäävad lugejatele tasuta lugemiseks, kuid kahjuks muutusid need juba üsna pea tasuliseks ja info jäi katkendlikuks. Ma leian, et traditsiooniline meedia on pandeemia tingimustes väga oluline infoallikas info kommunikeerimisel, kuid praegu väga selgelt näha, et ta on selles ülesandes ebaõnnestunud. Inimestes reaktsiooni tekitamiseks rakendatakse kõiki vahendeid.

     Eelnevalt mainitud sõnaõigus ja arvamuse avaldamine uue meedia tingimustes on tõepoolest väga positiivne, kuid sellelgi on ka omad agad... Üha rohkem hakkab traditsiooniliste meedia kanalite kommentaariumides silma negatiivse, kurja ning aegajalt ka vägivallale õhutava sisuga kommentaarid. Osa inimesi julgeb eelnevalt mainitud sisuga kommentaare avaldada ka oma nime alt, kuid suur osa loob selleks varikonto. Kui selliste kommentaaridega aktiivselt mitte tegeleda, siis ma usun, et see toob traditsioonilisele meediale pigem mainekahju.

Kasutatud allikad:

https://www.bigcommerce.com/ecommerce-answers/what-is-social-media-engagement/