ITSPEA BLOG 2021 (IADB)

    Käesoleva nädala teema andis väga palju mõtteainet. Uudseid tugilahendusi tuleb aina juurde. Minu arvates pakuvad väga mitmekesiseid ja innovaatilisi lahendusi nutikõlarid ehk " smart speakers ". Tavainimese jaoks ei pruugi nutikõlari tehnoloogia võib olla nii oluline olla, kuid puudega (nt liikumis- ja nägemispuudega) inimese jaoks võib see olla asendamatu abivahend.     Nutikõlari funktsioone on võimalik kasutada erinevate häälkäsklustega. Kui inimestele rääkida nutikõlaritest (nt Amazon'i Alexa), siis sageli esimese asjana seostatakse selle võimalust miskit internetist otsida, panna muusika käima, vahetada muusikat jms. Tegelikkuses pakub nutikõlar lisaks eelnevalt mainitud tegevustele veel palju muidki abistavaid tegevusi, millega liikumis- või nägemispuudega inimene ei pruugiks iseseisvalt päris toime tulla.      Olles ühenduses internetiga täidab nutikõlar suurepäraselt personaalse assistendi rolli. Tänu sellele on võimalik olla kursis uudistega, ilmaennustusteg

Käesoleva nädala sissekandes toon välja mõned näited kasutatavusest veebis, kus üks näide on positiivne ja teine on negatiivne. Näidete kasutatavuse analüüsimisel kasutan Jakob Nielseni kasutatavuse komponente. Jakob Nielsen'i sõnastas viis peamist komponenti, milleks on: õpitavus , tõhusus , meeldejäävus , vead , rahulolu .      Mõeldes negatiivsete näidete peale tuleb mul esimesena silme ette Facebook . Mõned inimesed võib-olla kindlasti ei nõustu minuga, kuid minu arvates on Facebook'i veebiversioon kohutav. Nutitelefonis on Facebooki rakendust palju mugavam kasutada, kuid sealgi on omad negatiivsed küljed, aga sellele hetkel pikemalt ei peatu.  Õpitavus - Peamised funktsioonid, milleks on inimeste otsimine, inimesi sõbralisti lisamine ja seejärel nendega kirjutamine, on kiiresti õpitavad. Kuna inimeste privaatsus ja selle kaitsmine on muutumas aina aktuaalsemaks (Facebook sellega just kõige paremini silma ei paista), siis minu hinnangul on Facebookis enda privaatsusseadet

Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Tarkvara arendusmudel: Scrum Ettevõte: Google LLC Projekt: Gmail Gmail'i projekt oli algatatud Google arendaja poolt, kes soovis arendada veebipõhist e-posti. Selle arendamiseks rakendati vertical slicing'ut. Tegemist on meetodiga, mida kasutatakse Scrum terminoloogias. Mõiste "vertical slice" viitab ristlõikele läbi kihtide, mis moodustavad tarkvara koodibaasi struktuuri. Programmi üldiste eesmärkide saavutamiseks luuakse mitu Scrum-meeskonda.  Scrum-meeskonnad töötavad ülesannete täitmisel iseseisvalt. Kui eesmärgid on saavutatud, siis pannakse valminud osad üksteisega kokku.  Meeskond, mis töötab rohkem integratsiooni pool (sh kogu süsteemitasemel arengustööga) kannab hoolt selle eest, et kõik valminud osad saaksid hästi integreeritud. Lisaks sellele peetakse ka üleüldist tarkvara arhitektuurilist järelevalvet, et kõik toimiks ning et hiljem läheks kõik omavahel kokku

Kümnenda nädala teemaks on võrkude rikkus ning ülesandeks on kirjutada arvustus Eric S. Raymondi poolt loodud dokumendile: " How To Become A Hacker ". Dokument (" How To Become A Hacker ") on loodud Eric S. Raymondi poolt ning eesti keelde on selle tõlkinud Kaido Kikkas. Käesolev dokument vastab versioonile 1.52 ning viimati muudeti seda 01.01.2021.       Sissejuhatavas osas kirjutab autor lahti, mis ajendas teda dokumenti looma ning milleks omakorda on see mõeldud. Märkimisväärne on see, et konkreetset dokumenti on nüüdseks tõlgitud 24. keelde, kuid tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et need võviad olla eri määral aegunud. Dokumenti kaunistav diagramm tekitas minus küsimusi, kuid sissejuhatuses selgitab autor selgelt lahti selle olemuse ja kuidas omakorda on see seotud häkkeritega.     Autori poolt püstitatud küsimus "Kes või mis on häkker?" ja sellele järgnev tekst oli minu jaoks silmiavardav, sest varasemalt ma ei oskanud teha vahet "häkkeril&quo