E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus
Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.
Copyleft'i kasutades on võimalik muuta programm tasuta kättesaadavaks - seda küll vabaduse mõttes, mitte pakkuda seda nullhinnaga. Lisaks nõuab see ka seda, et kõik programmi täiendused ja modifikatsioonid oleksid samuti tasuta kättesaadavad.
FSF (Free Software Foundation) eristab copyleft'e järgneval viisil:
- väga tugev copyleft litsents (AGPL):
- Väga tugeva copyleft litsentsi (nt GPL) alusel programmi levitamisel, mis sisaldab teiste kirjutatud GPL-koodi, peab kogu programmi GPL -is kättesaadavaks tegema. See hõlmab kõiki lingitud teeke või muid programmi komponente. Sellesse kategooriasse kuuluvad litsentsid on näiteks GPL v2 ja GPL v3, samuti Affero GPL litsents (AGPL).
- tugev copyleft (GNU GPL, The Sleepycat):
- Kui kasutada oma programmis tugeva copyleft'iga litsentsi alusel koodi, siis peab üldiselt rakendama tugeva copyleft'i litsentsi tingimusi kogu programmi suhtes.
- GNU GPL litsents: sellel eksisteerib kaks esmast verisooni (verisoon 2 ja versioon 3). GPL'i keel on keeruline ja sellel on täiendavad piirangud peale selle, et veenduda, et selle koodi sisaldav kood oleks ühilduvate avatud lähtekoodiga litsentside alusel. GPL teine ja kolmas versioon on erinevad ning need üksteisega kokku ei sobi.
- The Sleepycat litsentsi koostas Sleepycat Software (nüüd Oracle omandis) selleks, et kasutada seda Berkeley DB andmebaasides. Antud litsents on lühike ja lihtsa keelega, mistõttu on seda lihtsam mõista.
- nõrk copyleft (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) :
- Nõrga copyleft'iga avatud lähtekoodiga tarkvaralitsentsid on need, mille originaalkood ja selle muudatused peavad jääma sama litsentsi alla. Sellisel juhul võib kombineerida nõrga copyleft'i litsentsi koodi teiste koodidega, mis kuuluvad erinevate litsentside alla, kuna nõrk copyleft litsents kehtib ainult üksiku komponendi, mitte laiema programmi kohta.
- Näidetest võib välja tuua Mozilla Avalikku Litsentsi ehk MPL (The Mozilla Public Licence). Seda iseloomustati muudetud BSD litsentsi ja GPL hübriidina. See litsents tunnistati GPL-ga kokkusobimatuks, mis lõpuks pani Mozilla projekti oma koodi uuesti litsentsima kolmekordse MPL-, GPL- ja LGPL-litsentsi alusel.
- puuduv copyleft'iga (Apache, MIT X11):
- Need litsentsid võimaldavad programmi ja selle lähtekoodiga teha peaaegu kõike, mida soovitakse - sh levitada neid, müüa neid, kasutada saadud tarkvara mis tahes eesmärgil, lisada teise tarkvarasse või isegi teisendada koopiad erinevateks litsentsideks. Mõned näited:
- MIT X11 litsentsi lõi MIT oma X Windows System tarkvara jaoks. See võimaldab selgesõnaliselt litsentsitud koodiga teha mitmeid tegevusi, sealhulgas alamlitsentsimist, mis tähendab koodi tuletatud teoste teisendamist erinevateks litsentsideks.
- Apache litsents koostati Apache projekti jaoks ja see on näinud mitmeid muudatusi. Viimane versioon - Apache 2.0 loodi osaliselt, et see ühilduks GPL -i versiooniga 2, kuid FSF leidis, et Apache -itsents ei sobi sellega kokku.
Kasutatud kirjandus:
Kommentaarid
Postita kommentaar