ITSPEA BLOG 2021 (IADB)

Neljanda nädala teemaks on info- ja võrguühiskond. Kokku on vaja lahendada kaks ülesannet, millest esimene eeldab Eesti infoühiskonna arengukava 2020 läbi töötamist ja selle põhjal kirjeldada ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Teise ülesande jaoks on vaja lugeda läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome parlamendile ja kirjutada sellele arvustus.      Eesti infoühiskonna arengukava pärineb 2012-2013. aastast ning 2. peatükis kirjeldatud infoühiskonna visiooni oli väga huvitav lugeda. Minu arvates on kõige enam realiseerunud visioonipunkt, mida kirjeldati järgmiselt (lk 15):   "Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e- teenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses."      E-residentsu

          Kolmanda nädala teemaks on analüüsida uue meedia mõju traditsioonilisele , tuues eraldi välja kõige positiivsema ja kõige negatiivsema mõjuteguri (mis on mõjunud tavameediale kõige paremini ja mis kõige halvemini). See teema on väga põnev, huvipakkuv ja mingil määral ka intrigeeriv. Sellest tulenevalt püüan mõtestada lahti enda arvamust antud küsimuses ning kirjeldada seda kahest erinevast vaatepunktist.            Praeguseks ma ei tea enam mitte ühtegi traditsioonilist meediat, mis ei kasutaks suuremal või vähesel määral uue meedia võimalusi. Kui võttagi näiteks Postimees, siis lisaks paberkujul ilmumisele on seda võimalik lugeda ka veebi teel. Lisaks on Postimehel olemas ka Facebooki (ca 159 tuhat jälgijat, Instagrami (ca 11,3 tuhat jälgijat) ja Twitteri konto (6481 jälgijat), mis ilmestab väga selgelt seda, et pealtnäha traditsiooniline meedia kasutab ka uue meedia võimalusi. Järgnevalt kirjutan lähemalt sellest, kuidas uus meedia on minu arvates mõjunud tavameediale kõige

Teise nädala teemaks on ajaveebiartiklis kirjeldada kaht erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja) ja teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud). Tehnoloogia, mis on tänasele netikasutajale ikka veel tuttav: 1 .  Lauatelefon Mõned päevad pärast patendi saamist tõstis Alexander Graham Bell 10. Märtsil 1876 telefoni toru, et kutsuda oma assistenti enda kabinetti. Kuulsaks saanud fraas oli järgmine: “ Mr. Watson, come here – I want to see you! ”. Seda kõnet võib ühtlasi pidada ka maailma esimeseks telefonikõneks.  Järgnevate aastakümnete jooksul lauatelefonide populaarsus aina kasvas. Esimese maailmasõja alguseks oli USA’s ühe töötava lauatelefoni kohta kümme inimest ning Teise maailmasõja lõpuks oli ühe töötava lauatelefoni

ITSPEA  kursuse raames on esimese õppenädala ülesandeks kirjeldada ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust, mis pärinevad kolmelt erinevalt aastakümnelt (2010-ndad, 2000-ndad ja 1990-ndad). Keelatud ei ole minna ajaloos ka kaugemale!     Käesoleva nädala ajaveebiartiklis alustaksin põnevate IT-lahenduste tutvustamist kaugemalt minevikust ja seejärel liiguksin aastakümne kaupa tulevikule lähemale. Ma siiralt loodan, et selline järjestus (sh minu arvates põnevad IT-lahendused) mu lugejaid (kaasüliõpilasi või isikuid, kes mu blogi Googeldades kuidagi üles leidsid) kui ka õppejõudu kuidagi ei pahanda. Nautige lugemist ja lisaküsimuste korral võtke julgelt minuga ühendust! 1990-ndate interneti buum - Mosaic veebibrauser (1993)     Sellel ajastul tekkisid mitmed uued veebibrauserid, kuid lugejal tekib kindlasti küsimus, et miks ma valisin just Mosaic veebibrauseri, mis ilmus aastal 1993 [1]. Mosaic’i puhul ei olnud tegemist täiesti tavalise veebibrauseriga, vaid tal oli üks kindel eelis