E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

-

Kümnenda nädala teemaks on võrkude rikkus ning ülesandeks on kirjutada arvustus Eric S. Raymondi poolt loodud dokumendile: "How To Become A Hacker".

Dokument ("How To Become A Hacker") on loodud Eric S. Raymondi poolt ning eesti keelde on selle tõlkinud Kaido Kikkas. Käesolev dokument vastab versioonile 1.52 ning viimati muudeti seda 01.01.2021. 

    Sissejuhatavas osas kirjutab autor lahti, mis ajendas teda dokumenti looma ning milleks omakorda on see mõeldud. Märkimisväärne on see, et konkreetset dokumenti on nüüdseks tõlgitud 24. keelde, kuid tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et need võviad olla eri määral aegunud. Dokumenti kaunistav diagramm tekitas minus küsimusi, kuid sissejuhatuses selgitab autor selgelt lahti selle olemuse ja kuidas omakorda on see seotud häkkeritega.

    Autori poolt püstitatud küsimus "Kes või mis on häkker?" ja sellele järgnev tekst oli minu jaoks silmiavardav, sest varasemalt ma ei oskanud teha vahet "häkkeril" ja "kräkkeril". Aja jooksul oli meedia kujundanud minus arvamuse, et "häkkerid" on kurjategijad ja "pahad", kuid tegelikkuses see ei ole päris nii. Dokumendi põhjal selgus, et  häkkerid lahendavad probleeme ja loovad uusi asju ning kräkkerid toimivad vastupidiselt - peamiselt lõhkudes ja tekitades kahju teistele inimestele. Pärishäkkerite arvates on kräkkerid laisad, vastutustundetud ja mitte eriti taibukad. 

    Põhjalikult on käsitletud häkkerlikku suhtumist ning tegevusi, mida võiks järgida, et saada heaks häkkeriks. Kirjeldatud on häkkerite omadusi ja nende uskumusi ning ühtlasi teekonda tunnustuse saavutamiseks. Tekstist käib korduvalt läbi uskumine asjadesse ja iseendasse, mis on minu silmis väga positiivne nähtus. Olenemata eesmärgist on usk iseendasse ja enda võimetesse väga oluline ning mulle meeldib, et autor on seda oma teoses läbivalt välja kirjutanud. 

    Väga selgelt ja konkreetselt on välja toodud põhioskused, mida peaks iga häkker lisaks häkkerlikule suhtumisele omandama. Need oskused on:

  • Oskus programmeerida
  • Oskus kasutada avatud lähtekoodiga UnixIT
  • Oskus kasutada veebi ja kirjutada HTMLi
  • Inglise keele oskus
    Autori hinnangul on eelnevalt nimetatud oskused väga olulised ning need peaksid olemas olema igal häkkeril. Oluline on ära märkida, et nimetatud oskuste komplekt muutub aeglaselt aja jooksul. Pidevalt arenev tehnika loob juurde aina uusi tingimusi ja olukordi, kus inimene peab enda oskusi pidevalt arendama. 

    Teekond staatuse kujunemisel häkkerikultuuris on keeruline ja aeganõudev protsess. Eeldan, et autor kirjutab suuremas osas enda kogemusest. Autor annab selgelt mõista, et teiste poolt lugupidamise saavutamine on keeruline, kuid täiesti teostatav. Staatusest häkkerikultuurist on kokku võetud viie punktiga. Lisatud on ka täiendav "stiilipunktide" peatükk, tänu millele on võimalik veelgi rohkem silma paista. Lisaks on välja tegevused, millega tegelemine soodustab häkkeri mõtteviisi soodustamist.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

-
ITSPEA  kursuse raames on esimese õppenädala ülesandeks kirjeldada ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust, mis pärinevad kolmelt erinevalt aastakümnelt (2010-ndad, 2000-ndad ja 1990-ndad). Keelatud ei ole minna ajaloos ka kaugemale!     Käesoleva nädala ajaveebiartiklis alustaksin põnevate IT-lahenduste tutvustamist kaugemalt minevikust ja seejärel liiguksin aastakümne kaupa tulevikule lähemale. Ma siiralt loodan, et selline järjestus (sh minu arvates põnevad IT-lahendused) mu lugejaid (kaasüliõpilasi või isikuid, kes mu blogi Googeldades kuidagi üles leidsid) kui ka õppejõudu kuidagi ei pahanda. Nautige lugemist ja lisaküsimuste korral võtke julgelt minuga ühendust! 1990-ndate interneti buum - Mosaic veebibrauser (1993)     Sellel ajastul tekkisid mitmed uued veebibrauserid, kuid lugejal tekib kindlasti küsimus, et miks ma valisin just Mosaic veebibrauseri, mis ilmus aastal 1993 [1]. Mosaic’i puhul ei olnud tegemist täiesti tavalise veebibrauseri...
Lisateave

E-ITSPEA 15: Eetika ja IT

-
Ülesanne:  Erinevad ettevõtted ja organisatsioonid on koostanud mitmeid võrgust leitavaid IT-eetikakoodekseid. Vali neist üks huvipakkuvam ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Minu poolt osutus valituks SANS'i instituudi IT-eetikakoodeks, mis minu hinnangul on väga selgelt ja läbipaistvalt kirja pandud - st lugejal ei tohiks punktide läbitöötamisel segadust tekkida. Käesoleva eetikakoodeksi juures meeldib väga see, et see algab lausega " I will strive to know myself and be honest about my capability " ehk teisisõnu see ütleb seda, et inimene võiks püüda ennast igal sammul tundma õppida ning seejuures olla enda võimete suhtes aus. See peatükk koosneb 11-st punktist ning kirjeldab peamiselt seda, kuidas inimene võiks ettevõttesiseselt käituda. Nt võimalusel demonstreerib oma võimeid (sh teadmisi) läbi erinevate projektide ja ettekannete läbiviimise; vajadusel küsib alati abi, ei kuritarvita oma võimu; püüab ennetada ja ära hoida erinevaid konflikte; ei varasta jms Järgnevad k...
Lisateave

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

-
          Kolmanda nädala teemaks on analüüsida uue meedia mõju traditsioonilisele , tuues eraldi välja kõige positiivsema ja kõige negatiivsema mõjuteguri (mis on mõjunud tavameediale kõige paremini ja mis kõige halvemini). See teema on väga põnev, huvipakkuv ja mingil määral ka intrigeeriv. Sellest tulenevalt püüan mõtestada lahti enda arvamust antud küsimuses ning kirjeldada seda kahest erinevast vaatepunktist.            Praeguseks ma ei tea enam mitte ühtegi traditsioonilist meediat, mis ei kasutaks suuremal või vähesel määral uue meedia võimalusi. Kui võttagi näiteks Postimees, siis lisaks paberkujul ilmumisele on seda võimalik lugeda ka veebi teel. Lisaks on Postimehel olemas ka Facebooki (ca 159 tuhat jälgijat, Instagrami (ca 11,3 tuhat jälgijat) ja Twitteri konto (6481 jälgijat), mis ilmestab väga selgelt seda, et pealtnäha traditsiooniline meedia kasutab ka uue meedia võimalusi. Järgnevalt kirjutan lähemalt selle...
Lisateave