E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Käesoleva nädala sissekandes toon välja mõned näited kasutatavusest veebis, kus üks näide on positiivne ja teine on negatiivne. Näidete kasutatavuse analüüsimisel kasutan Jakob Nielseni kasutatavuse komponente. Jakob Nielsen'i sõnastas viis peamist komponenti, milleks on: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead, rahulolu.

    Mõeldes negatiivsete näidete peale tuleb mul esimesena silme ette Facebook. Mõned inimesed võib-olla kindlasti ei nõustu minuga, kuid minu arvates on Facebook'i veebiversioon kohutav. Nutitelefonis on Facebooki rakendust palju mugavam kasutada, kuid sealgi on omad negatiivsed küljed, aga sellele hetkel pikemalt ei peatu. 

• Õpitavus - Peamised funktsioonid, milleks on inimeste otsimine, inimesi sõbralisti lisamine ja seejärel nendega kirjutamine, on kiiresti õpitavad. Kuna inimeste privaatsus ja selle kaitsmine on muutumas aina aktuaalsemaks (Facebook sellega just kõige paremini silma ei paista), siis minu hinnangul on Facebookis enda privaatsusseadete nägemine ja nende muutmine üks paras peavalu. Googeldades saab lõpuks hakkama, kuid minu arvates peaksid sellised asjad (privaatsusseaded) olema kasutaja jaoks kergesti leitavad ja ligipääsetavad. Hetkel on olukord selline (räägin enda kogemusest), et iga kord, kui ma soovin näha seadeid, mis puudutavad minu privaatsust (sh minu andmeid), pean ma sisuliselt nullist uuesti seda õppima tegema (sh kasutama Google abi). 
• Tõhusus - Kuna Facebooki veebirakendus ei ole just kõige kiirem ja kasutajasõbralikum, siis ma ei usu, et see variant paistaks tõhususe poolest kuidagi silma. Olles ise pigem kogenud Facebooki kasutaja, siis veebi teel ürituste, gruppide jms loomine on palju ajakulukam ja väsitavam. Telefonirakendus on selles valguses palju kasutajasõbralikum ja eelnevalt mainitud tegevused on teostatavad vaid paari minutiga. 
• Meeldejäävus - Privaatsusseaded ja nende haldamine ei ole see, mida kasutaja igapäevaselt kasutab. Selle oskuse meeldetuletamine on ajakulukas ning sageli tuleb selleks kasutada ka Google abi. Foorumites ringi kolades lõpuks avastad, et sa pole ainuke, kes on selle probleemiga kimpus. Neid inimesi on palju!
• Vead - Mõeldes enda kogemuse peale võin öelda, et tehtud vigu on võimalik üsna kiiresti parandada. Kui kasutajal on varasemalt Facebookiga kokkupuude olemas, siis ta ei tohiks hätta jääda. Kasutaja, kes väga sellega ei kokku puutu, võib mingis mõttes ka hätta jääda, sest Facebook ei ole oma olemuselt (minu hinnangul) intuitiivne.
• Rahulolu - Veebilahendusega ma ei ole üldse rahul ning püüan võimaluse korral seda siiski vältida. 

Positiivsetest näidetest sooviksin välja tuua Spotify, millel on olemas nii mobiili- (äpp) kui ka veebiversioon. Otsustasin kirjutada Spotify'st, sest mul on selle pikaajaline kasutajakogemus ning oskan hinnata objektiivselt selle positiivseid ja negatiivseid omadusi.

• Õpitavus - Muusika leidmisel ja selle oma kausta lisamisega tuleb igaüks toime. Ma arvan, et esmakordsel Spotify kasutamisel õpib kasutaja selle peamised funktsioonid kiiresti selgeks. Lisaks sellele saab väga tõhusalt jälgida ka oma privaatsussätteid - väga kiirelt ja efektiivselt on võimalik muuta oma muusikakaustad privaatseks. 
• Tõhusus - Kui põhioskused on selged, siis minu hinnangul saab kasutaja vajalikud toimingud väga kiiresti ja efektiivselt tehtud. 
• Meeldejäävus - Siin räägib Spotify kasuks see, et seda on võimalik kasutada nii veebis kui ka telefonis. Mõlemas keskkonnas on Spotify suhteliselt sarnase ülesehitusega. Kui kasutaja pole ammu kasutanud Spotify veebiversiooni, siis ei tohiks karta seda, et ta sellega toime ei tuleks.
• Vead - Tekkinud vigu saab väga kiirelt ja efektiivselt parandada. 
• Rahulolu - Kasutajakogemus on üldiselt meeldiv, kuid suurem osa kasutajaskonnast kasutab siiski Spotify telefoniversiooni.