E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

    Käesoleva nädala teema andis väga palju mõtteainet. Uudseid tugilahendusi tuleb aina juurde. Minu arvates pakuvad väga mitmekesiseid ja innovaatilisi lahendusi nutikõlarid ehk "smart speakers". Tavainimese jaoks ei pruugi nutikõlari tehnoloogia võib olla nii oluline olla, kuid puudega (nt liikumis- ja nägemispuudega) inimese jaoks võib see olla asendamatu abivahend.

    Nutikõlari funktsioone on võimalik kasutada erinevate häälkäsklustega. Kui inimestele rääkida nutikõlaritest (nt Amazon'i Alexa), siis sageli esimese asjana seostatakse selle võimalust miskit internetist otsida, panna muusika käima, vahetada muusikat jms. Tegelikkuses pakub nutikõlar lisaks eelnevalt mainitud tegevustele veel palju muidki abistavaid tegevusi, millega liikumis- või nägemispuudega inimene ei pruugiks iseseisvalt päris toime tulla. 

    Olles ühenduses internetiga täidab nutikõlar suurepäraselt personaalse assistendi rolli. Tänu sellele on võimalik olla kursis uudistega, ilmaennustustega, teha oluliseid märkmeid kalendrisse, helistada sõpradele/tuttavatele (sh kutsuda endale taksot), täiendada ostulisti või paluda personaalsel assistendil teatud asjad ette ära osta jne. Võimalusi on meeletult palju! Sügavalt avaldas muljet Googe 2018. aasta esitlus, kus Google Assistant helistas kasutaja palvel juuksurisse ning pani talle sobiliku aja kirja (videos alates 1:00 https://www.youtube.com/watch?v=D5VN56jQMWM). Mina arvan, et sellisest tehnoloogiast võidavad tegelikult kõik! Sellel on ka negatiivne pool. Sarnase tehnoloogia kasutatavus sõltub väga palju kultuuriruumist (sh riigist), kus inimene parasjagu viibib. Uudsed ja innovaatilised tehnoloogiad on sageli inglisekeelsed ning Eesti kultuuriruumis ei oleks esialgu võimalik eelnevalt näiteks toodud Google Assistant'i kõnefunktsiooni kasutada. 

  Mingil määral see juba eksisteerib, kuid kodu automatiseerimisel oleks sarnasest personaalsest assistendist (nt Google Assistant, Siri, Alexa jne) samuti väga palju kasu. Häälkasklusega oleks võimalik lülitada sisse ja välja tehnikat (lambid, telekad, arvutid, köögitehnika jms). Hommikuti saaks anda käsu reguleerida näiteks magamistoa rulood või kardinaid. Kui toas on liiga külm või liiga jahe, siis saaks vabalt lasta häälega (või nt nutiseadmega) reguleerida termostaati. Kindlasti neid võimalusi on veel! Suurim probleem kodu automatiseerimisel on praegu see, et kõik tehnoloogiad ei pruugi personaalsete assistentidega ühilduda ning kuna sarnase tehnika valik on üpris kitsas, siis teise probleemina võib välja tuua ka selle kalliduse.

    Isiklikult jälgin huviga, et mida tulevik meile toob! Võimalusel katsetaksin selliseid lahendusi ka ise. Kuna hetkel olen MacBook'i kasutaja, siis aegajalt lasen Siri'l mõningaid märkmeid ja otsinguid teha küll. Huvitav oleks kunagi ka proovida, kuidas oleks häälkäsklustega kodukeskkonda (valgus, temperatuur jms) reguleerida/kujundada. Puuetega inimeste jaoks on sellised võimalused kindlasti vajalikud, sest see annaks neile juurde palju iseseisvust ja võimalust elada iseseisvat elu.